Uudised Jäätmeinfo Veeinfo Õhuinfo Loouskaitse Õigusaktid Kontaktid
 
 
 
 


TARTU LIIKLUS 2003
Käesolevas aruandes sisalduvad Tartus 2003.a. sügisel läbi viidud liiklusloenduse tulemused. Liiklusloendus viidi traditsiooniliselt läbi 2003.a. oktoobri lõpus tööpäevadel õhtuse tipptunni ajal (kella 16:30 ja 17:30 vahelisel perioodil).
Liiklusloenduste üldised tulemused on esitatud järgnevates tabelites, skeemidel ja joonistel.


Liiklusmüra taseme mõõtmised Tartu linnas 2003. aastal.   

Liiklusmüra  Tartu linnas 2003. a
(mõõtmiste protokollid)



Mõõtmise eesmärk:  määrata kindlaks regulaarsest liiklusest tingitud müratase sõiduteede vahetus läheduses asuvates kohtades
 
Vastavalt Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna ning Tervisekaitse-inspektsiooni vahelisele  lepingule teostati Tervisekaitseinspektsiooni Tartu labori keemia osakonna poolt liiklusmüra mõõtmised Tartu linnas.
Mõõtmised teostati ajavahemikul 27. maist kuni 1. augustini 2003.   aastal 8-s punktis:

1. Aardla-Soinaste-Raudtee tänava ristmik
2. Narva mnt. 124
3. Narva mnt. 127
4. Kroonuaia 68
5. Võru-Sõbra tänava ristmik
6. Riia 4
7. Anne kanal
8. Botaanika aed

Mõõtmistel lähtuti labori tööjuhendist F01 ning Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a. määrusest nr. 42 ,,Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Kõigis nimetatud punktides teostati mõõtmised tööpäevadel päevasel (7.00-19.00), õhtusel (19.00-23.00) ja öisel ajal (23.00-7.00) kahe kõige suurema liiklussagedusega tunni jooksul. Samaaegselt viidi läbi ka liiklusloendus, kus loendati mootorsõidukeid liikide järgi.

Mõõtmised viidi läbi kuiva ilma ning kuiva teekatte korral, tuulekiirusega alla 5 m/s. Mikrofon asetati sõidutee servast vastavalt võimalustele 3 – 6 m kaugusele ja mikrofoni kõrgus maapinnast oli 1,5 m. Mõõtetulemustena fikseeriti müra ekvivalenttase ja maksimaalne- ning minimaalne tase (A-korrigeeritud,  ajakarak-teristik Slow). Laiendmääramatuseks mõõtetulemustel on ± 2 dB.

Mõõtmistulemuste põhjal arvutati müra hinnatud tasemed üle päevase, õhtuse ja öise aja. Müra hinnatud tasemete arvutamisel ei kasutatud aasta keskmist liiklussagedust. Müra normeerimise aluseks on Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna poolt saadud üldplaneering. 
Mõisted
Üldplaneeringu kategooriad:

 II kategooria - laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates;
III kategooria - segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, teenindus- ja tootmisettevõtted);

Müra normtasemete liigitus:

Hinnatud tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli, või muid asjakohaseid tegureid. Müra normtasemeid võrreldakse müra hinnatud tasemega päevases ja öises ajavahemikus;

Piirtase – müra tase, mille ületamine võib põhjustada häirivust ja mis üldjuhul iseloomustab rahuldavaid (vastuvõetavaid) akustilisi tingimusi. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel ja uute hoonete projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel. Olemasolevatel aladel ja ehitistes ei tohi müra ületada piirtaset. Kui piirtase on ületatud, tuleb rakendada meetmeid müra vähendamiseks;

Kriitiline tase – müra tase välisterritooriumil, mis põhjustab tugevat häirivust ja iseloomustab ebarahuldavat mürasituatsiooni. Kasutatakse olemasoleva olukorra hindamisel välismüraallikate vahetus läheduses. Uute müratundlike hoonete ehitamine kriitilise tasemega aladele on üldjuhul keelatud;

Maksimaalne tase – etteantud ajavahemikus mõõdetud mürataseme maksimaalne väärtus;

Müra taotlustase – müra tase, mis üldjuhul ei põhjusta häirivust ja iseloomustab häid akustilisi tingimusi kasutatakse uutes planeeringutes (ehitusprojektides) ja olemasoleva müraolukorra parandamisel. Uutel planeeritavatel aladel ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse; 


OOSON

Mis on osoon?

Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Õhu koostises oleva hapniku  (O2) molekul  koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (osoon ehk trihapnik). Osoonimolekulid tekivad  fotokeemilise reaktsiooni tulemusena.
Hapnikumolekulide reageerimisel tekivad osoonimolekulid ning samas tekivad osoonimolekulide reageerimisel hapnikumolekulid. Kui tekkivate osoonimolekulide arv on sama suur kui lagunevate osoonimolekulide arv, siis on reaktsioon dünaamilises tasakaalus. Stratosfääri osoon erineb maapinnalähedasest osoonist, mis pärineb tööstus- ja liiklussaastest kombineerituna ilmastikuoludega. Maapinnalähedane osoon põhjustab hingamisraskusi, eriti vanematele inimestele ja lastele ning samuti taimekahjustusi. 
 
Mis on osoonikiht?

Terminit osoonikiht kasutatakse osoonimolekulide hulga kirjeldamiseks stratosfääris. Osoonikiht paikneb terve maakera ümber ning kaitseb filtrina kahjuliku ultraviolettkiirguse eest (UV-B), millel on tõsised mõjud inimese tervisele kui keskkonnale.
90% osoonist paikneb ülemises atmosfääris e. stratosfääris  10-50 km kõrgusel maapinnast.
 
Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni. Samas on õhus osooni äärmiselt vähe. Stratosfääris on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel).
 
Kui paks on osoonikiht?
Suurim osooni kontsentratsioon (kuni 300 µg/m3) on 20-26 km kõrgusel. Seal on osooni sisaldus kuni 1000 ppb (osakest miljardi osakese kohta). Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20-22 km kõrgusel. Edasisel kõrguse suurenemisel osooni hulk väheneb ja kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe. Osoonikihi paksus on seal normaaltingimustele taandatult 0,2 - 0,7 cm. 
Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10 % kogu atmosfääris leiduvast osoonist. Maapinna lähedal on osoon raskekujuline saastaja, fotokeemilise sudu üks koostisosa ning happevihmade üks komponente.
Osoonikihi paksuse all mõistetakse kujuteldava ainult osoonist koosneva kihi paksust, kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn. normaaltingimustele.  Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Seda väljendatakse aga kas sentimeetrites või millisentimeetrites ehk Dobsoni ühikutes (DU). Maailmas üldse on osoonikihi paksuse maksimaalse väärtusena registreeritud 675 DU ja minimaalsena Antarktika kevadises osooniaugus isegi alla 100 DU. Eesti kohal on seni registreeritud tippmargid vastavalt 546 DU (21 veebruaril 2002) ja 190 DU (28.jaanuaril 1992).
Osoonikihi paksusel on tüüpiline aastane käik. Kõige paksem on ta märtsis ja seejärel langeb tasapisi kuni kõige õhema seisuni oktoobris-novembris. Päris suured on ka päevast-päeva kõikumised. Need ilmnevad kõige enam kevadkuudel ja on tunduvalt süvenenud viimase 15 aasta jooksul

Osoonikihti kahandavad ained (OKA-d) on keemilised ained, mis võivad stratosfääris reageerida osoonimolekulidega. Osoonikihti kahandavad ained on põhiliselt kas kloori, fluori või broomi sisaldavad süsivesinikud, millest põhilised on:
  •  klorofluorosüsivesinikud (CFC-d)
  •  osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud,
  •  haloonid
  •  süsiniktetrakloriid
  •  1,1,1-trikloroetaan
  •  metüülbromiid
  •  bromofluorosüsivesinikud (HCFC-d)
  •  osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike (HCFC-d)
Nende ainete võimet kahandada osoonikihti nimetatakse osoonikihti kahandamise potentsiaaliks (inglise keeles ozone depleting potential e. ODP). Igale ainele on antud oma osoonikahandav potentsiaal.

Kuidas osoonikihti kahandavad ained stratosfääri pääsevad?
  •  OKA-d pääsevad atmosfääri erinevatel viisidel
  •  Külmutusseadmete ja kliimaseadmete ebaõigel teenindamisel
  •  OKAsid sisaldavate lahustite, värvide ja tuletõrjeseadmete traditsioonilisel kasutamisel
  •  Metüülbromiidi kasutamisel kauba transpordieelse töötlemise käigus
  •  Osoonikihti kahandavaid aineid sisaldavate toodete ja seadmete mittenõuetekohasel utiliseerimisel
Kui osoonikihti kahandavad ained on pääsenud atmosfääri, siis segunevad nad välisõhuga ning võivad jõuda stratosfäärini õhuvoogude, termodünaamiliste efektide ning difusiooni teel. Kuna osoonikihti kahandavate ainet eluiga on pikk, jõuab enamus OKA-sid varem või hiljem stratosfääri.

Osoonikihi mõju keskkonnale

Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt lähtuvat lühilainelist ultraviolettkiirgust. Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral.
Osoonikihi kahanedes jõuab maapinnale suurem hulk UV-B kiirgust, mis mõjutab inimeste ja loomade tervist, taimi, mikroorganisme, ehitusmaterjale ja õhukvaliteeti.
Teadlased jagavad UV kiirguse kolmeks: UV-A, UV-B ja UV-C. UV-C ei jõua maapinnani. UV–A jõudmist maapinnale osoonikiht ei takista. UV-B filtreerib osaliselt osoonikiht Samas on just UV-B kiirgus kõige ohtlikum.

Kuidas mõjutab osoonikihi kahanemine inimeste ter?vist ja keskkonda

Nii UV-A kui ka UV-B kiirgus põhjustab mittemelanoomset nahavähki. Tänapäeva andmete kohaselt võib osoonihulga vähenemine 10% võrra suurendada nahavähi esinemissagedust 26%. On leitud uusi tõendeid selle kohta, et UV-B on ka väga halvaloomuliste melanoomide põhjustajaks. Heleda nahaga inimesed, kellel on vähe kaitsvat pigmenti, on nahavähist kõige enam ohustatud, kuid risk sellesse haigestuda on ka kõigil teistel.
      


UV-B kiirgus suurendab ka silma- kahjustuste arvu. Kasvab silmakae, silmaläätse deformeerumise ja lühinägelikkuse esinemissagedus, tekivad geneetilised kahjustused ning immuunsüsteem nõrgeneb, mille tagajärvel sagenevad nakkus- haigused.
Väiksemad osoonikogused (100- 200  µg/m3) võivad põhjustada inimestel veel selliseid haigusi nagu krooniline bronhiit, astma või muid hädasid. Suuremad kogused (üle 200  µg/m3) põhjustavad kopsukahjustusi juba ühe päevaga.
 
Suurenenud ultraviolettkiirgus mõjutab inimeste kõrval ka kalade nahka
Lisaks otsesele ohule on ka muid ilmseid ohte. UV-B kiirgus võib näiteks kahjustada veeökosüsteeme.
Fütoplankton on biosfääris peamine hapnikuallikas ning on klimaatilise regulatsiooni võtmeelementideks. Ka plankton on vastuvõtlik UV-B kiirguse suhtes. Teadlased on välja arvutanud, et 16% osoonikihi kahanemine toob kaas 5% fütoplanktoni hävinemise, mille tulemusel on maailmameres 7 miljoni tonni kala vähem. Arvestades seda, et vähemalt 30% inimeste poolt tarbitud loomsetest valkudest pärineb kalatoodetest, on tegemist tõeliselt arvestatava kahjuga.
 
Suurenenud UV-B kiirguse hulk võib põhjustada ka mitmete taimeliikide saagikuse ja põllumajandustoodangu kvaliteedi langust, kahjustada põldusid ja paljusid muid väga erinevates valdkondades kasutatavaid materjale (ehitusmaterjale, värvaineid, pakendeid jm).

Inari Truumaa
OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus
 Osoonibüroo juhataja






Aastatel 2000 - 2003 teostas OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus liikuva mõõtelaboriga MOBAIR Tartus atmosfääriõhu kvaliteedi mõõtmisi.
Mõõtepunktide asukohad oli määratud nii, et oleks esitatud erineva liiklustihedusega ja saastekoormusega kohad. Mõõtmised toimusid 4-s kohas, igaühes 7 päeva jooksul. Mõõdetavad saasteained olid: vääveldioksiid (SO2), lämmastikoksiidid (NOX), lämmastikdioksiid (NO2), süsinikoksiid (CO), osoon (O3), metaani mittesisaldavad süsivesinikud (NMHC), peentolm (PM10). Lisaks määrati tuule suund ja kiirus ning õhuniiskus ja temperatuur. Mõõtmised toimusid pidevalt, tulemused salvestati arvuti andmebaasi. Tulemuste töötlemiseks kasutatud tarkvara võimaldab anda vajalikke väljundeid antud mõõtmisperioodi kohta: saastetaseme tunni- ja 24- tunni keskmisi kontsentratsioone, saasteainete kontsentratsioonide ajalisi muutusi mõõtmisperioodil, valitsevaid tuulte ja saasteainete levikusuundi jne.
2002. aastal toimusid mõõtmised kevadel. Mõõtmistulemused näitavad saastetasemetõusu nädalavahetustel, s.o. ajal, millal aedades põletati aiaprahti. 12.03 - 18.03.2002 ja 12. 04 - 07. 05. 2002 mõõteperioodi saasteainete 24 tunni keskmised kontsentratsioonid on toodud tabelis ning saasteainete kontsentratsioonide ajalised muutused on esitatud järgnevatel graafikutel.



Liikuva õhuseire laboriga teostatud välisõhu kvaliteedi mõõtmised Tartu linnas 2003. a

2003.a. jaanuaris - veebruaris teostas Eesti Keskkonnauuringute Keskus õhu - uuringud Tartus eesmärgiga kontrollida õhusaastetaset ja selle vastavust lubatavatele normidele. Mõõtmised toimusid tiheda liiklusega Riia tn., korterelamute rajoonis Anne tn. ja Tamme pst. 7-10-päevaste perioodidena ja kesklinnas. Õhus mõõdeti järgmiste saasteainete sisaldusi - vääveldioksiid, lämmastikoksiidid, süsinikoksiid (vingugaas), osoon, peentolm (PM10 - osakesed läbimõõduga kuni 10 µm), süsivesinike summaarne kogus, ning meteoparameetreid - tuule suund ja kiirus, temperatuur, õhuniiskus. Mõõtmised teostati liikuva õhulaboriga, mis on varustatud täppismõõteriistadega, mille tööd kontrollis arvuti. Mõõtmiste tulemused salvestati automaatselt arvutisse ning tulemused edastati modemside vahendusel keskarvutisse Keskkonnauuringute Keskuses.

  1. Mõõtmiste perioodil oli õhusaaste olukord Tartus hea.
  2. Üldine saastetase tööpäeviti on kõrgem kui puhkepäevadel ja seda põhiliselt transpordi erinevast intensiivusest tingituna - eelkõige NOx ja CO osas. Tööpäeva saaste päevased muutused on märgatavamad (eristatakse 2 kõrgema saastetasemega perioodi), puhkepäevadel on saaste jaotus päeva kestel ühtlasem.
  3. Teatud tuulesuundade juures võivad nö. "suunakeskmised kontsentratsioonid" osutuda suuremaks lubatud ööpäevastest piirväärtustest - osooni puhul Tamme pst. läänesuunaliste tuulte korral 68 µg/m3 (ööpäevane lubatud - 65 µg/m3). Keskkonnaministri määrus mainitud terminit ei kasuta.
  4. Päevakeskmise lubatud piirkontsentratsiooni (SPV1) peentolmu puhul ei ületatud. Maksimaalsed päevakeskmised kontsentratsioonid ulatusid 72,8%-ni (54,6 µg/m3) piirväärtusest (Riia mnt).
  5. Maksimaalsed tunnikeskmised kontsent­ratsioonid ulatusid süsinikoksiidi puhul 65,6%-ni (3,28 mg/m3 - Riia mnt.) piirväärtusest ja päevakeskmised kuni 35,7%-ni (1,07 mg/m3 - Riia mnt.). Nii päevakeskmine kui ka tunni keskmine tase Riia mnt. oli tunduvalt kõrgem kui teistes mõõtmiskohtades.
  6. Maksimaalsed tunnikeskmised kontsentratsioonid ulatusid lämmastikoksiidi (NO2) puhul 25,2%-ni (75,7 µg/m3) piirväärtusest (Riia mnt).
  7. Vääveldioksiidi (SO2) maksimaalsed tunnikeskmised kontsent­ratsioonid jäid tunduvalt alla lubatud normi - kuni 9,4% (Tamme tn).
  8. Osooni korral tunnikeskmiste (SPV1) piirväärtusi ei ületatud, maksimaalsed piiväärtused ulatusid kuni 38,8%-ni piirnormist (77,5 µg/m3 Anne tn.); päevakeskmist piirväärtust 65 µg/m3 ületati 1 päeval 0,8% võrra (65,5 µg/m3 - Anne tn).

Saasteainete 24 tunni keskmised kontsentratsioonid Tartus
22.01.2003 - 13.02.2003

Saasteaine SO2 NO NO2 NOx O3 CO Tolm NMHC Niis-
kus
Temp.
Mõõteühik µg/m3 µg/m3 µg/m3 µg/m3 µg/m3 mg/m3 µg/m3 mg/m3 % Co
Norm (SPV24) 125       65 3 75 2    
Mõõtekoht Tamme pst 12
Kuup. SO2 NO NO2 NOx O3 CO Tolm NMHC Niis-
kus
Temp.
14.1.03 3,2 4,1 26,2 32,5 50,2 0,52 22,7 0,07 93 -7,7
15.1.03 3,8 2,5 14,1 17,9 55,3 0,41 16,2 0,05 93 2,5
16.1.03 2,4 1,8 7,7 10,5 62,4 0,34 15,5 0,05 93 2,5
17.1.03 5,4 2,3 8,8 12,2 64,2 0,38 26,0 0,05 89 0,6
18.1.03 4,1 1,4 9,1 11,2 55,3 0,38 26,1 0,05 82 2,6
19.1.03 2,2 1,7 8,1 10,7 57,9 0,39 25,5 0,05 91 2,6
20.1.03 3,6 2,2 14,4 17,1 47,0 0,43 30,2 0,06 87 1,4
Keskm. 3,6 2,2 12,6 16,0 56,0 0,41 23,2 0,05 90 0,3
Maks. 5,4 4,1 26,2 32,5 64,2 0,52 30,2 0,07 94 2,6
% normist 4,3       98,8 17,3 40,3 3,5    
Mõõtekoht Riia 12
Kuup. SO2 NO NO2 NOx O3 CO Tolm NMHC Niis-
kus
Temp.
22.1.03 4,4 2,5 13,7 17,5 54,3 0,46 30,3 0,06 81 0,1
23.1.03 4,8 3,4 20,5 25,6 44,8 0,59 30,2 0,08 81 1,1
24.1.03 5,9 33,0 37,7 88,1 18,7 1,07 54,6 0,14 93 0,7
26.1.03 2,9 2,4 9,5 13,1 37,1 0,41 20,0 0,06 95 1,9
27.1.03 2,4 7,0 19,2 30,0 44,3 0,42 11,2 0,06 95 1,4
28.1.03 2,5 8,9 17,9 31,4 52,8 0,41 10,0 0,07 88 -0,9
Keskm. 3,6 9,3 19,2 33,4 40,5 0,55 23,8 0,08 90 0,8
Maks. 5,9 33,0 37,7 88,1 54,3 1,07 54,6 0,14 95 1,9
% normist 4,7       83,5 35,7 72,8 7,0    
Mõõtekoht Anne 48
Kuup. SO2 NO NO2 NOx O3 CO Tolm NMHC Niis-
kus
Temp.
30.1.03 5,1 4,5 15,4 22,3 55,5 0,44 16,2 0,08 86 -10,0
31.1.03 5,0 4,5 20,9 27,8 46,4 0,52 22,3 0,08 84 -14,2
1.2.03 7,9 9,3 33,1 47,4 24,1 0,69 33,7 0,10 81 -15,8
2.2.03 3,8 2,0 14,8 17,9 58,6 0,43 14,8 0,06 81 -8,2
3.2.03 4,5 2,1 6,7 10,0 65,5 0,39 14,9 0,06 72 -11,2
4.2.03 7,1 1,9 9,1 12,0 57,8 0,39 26,7 0,06 76 -13,3
5.2.03 6,7 3,2 17,3 22,1 53,2 0,54 41,0 0,07 85 -11,3
Keskm. 5,7 3,9 16,8 22,8 51,6 0,49 24,2 0,07 81 -12,0
Maks. 7,9 9,3 33,1 47,4 65,0 0,69 41,0 0,10 86 -8,2
% normist 6,3       100,8 23,0 54,7 5,0    
Mõõtekoht Jaani 4
Kuup. SO2 NO NO2 NOx O3 CO Tolm NMHC Niis-
kus
Temp.
7.2.03 3,5 4,1 25,3 31,6 48,8 0,69 32,0 0,10 94 -2,1
8.2.03 4,7 5,9 38,0 47,0 33,2 0,94 48,7 0,10 93 -2,3
9.2.03 5,8 1,3 25,1 27,2 50,6 0,69 37,6 0,07 86 -1,0
10.2.03 4,3 5,4 28,5 36,8 38,6 0,65 38,1 0,09 91 -2,0
11.2.03 2,8 1,6 15,6 18,0 51,3 0,58 32,7 0,08 95 -3,7
12.2.03 2,4 2,2 16,1 19,5 54,2 0,56 27,3   95 -1,8
13.2.03 2,1 2,8 15,4 19,7 48,6 0,51 28,5   98 -1,0
Keskm. 3,7 3,3 23,4 28,5 46,5 0,66 35,0 0,09 93 -2
Maks. 5,8 5,9 38,0 47,0 54,2 0,94 48,7 0,10 98 -1,0
% normist 4,6       83,4 31,3 64,9 5,0    

NMHC - metaani mittesisaldavad süsivesinikud
Tolm - tahked osakesed, peened, aerodünaamilise läbimõõduga alla 10 µm
SPV24 - 24 tunni Keskmine saastetaseme piirväärtus (keskkonnaministri 25. 01. 1999 määrus nr 5)



Õhuseire 2003

Aruanne Tartu atmosfääriõhu mõõtmiste tulemustest 2003.a jaanuaris - veebruaris.

Välisõhu saasteaine NO2 mõõdistused
Tartu liiklus 2003
Mis on osoon
Liikuva õhuseire laboriga teostatud välisõhu kvaliteedi mõõtmised Tartu linnas 2003.a
Õhuseire 2003