Uudised Jäätmeinfo Veeinfo Õhuinfo Loouskaitse Õigusaktid Kontaktid
 
 
 
 

Kaitstavaid liike

Iga linna piiresse jääb lisaks parkidele ja haljasaladele kindlasti ka mitmesuguseid loodusliku taimestikuga alasid - metsatukki, niidulaike, soostunud alasid, võsastikke. Need annavad linnahaljastusele lisa ja võivad olla kasvupinnaseks ja elupaigaks ka mitmetele haruldastele ja kaitstavatele liikidele. Ka tiikide ja jõe elustikus sisaldub on teada kokku 84 haruldast ja kaitstavat taime-, linnu-, kala-, nahkhiire- ja konnaliiki. Neist on I kaitsekategoorias kaitstavaid liike 3, II kategooria liike 29 ja III kategooria liike 51. Enamik nendest on kaitstavad ka rahvusvaheliste konventsioonidega ja Euroopa Liidu direktiividega.

Kaitsealune liik on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, mis on võetud looduskaitse alla. Kaitsealused liigid jaotatakse kaitsekorra ranguse ja eripära järgi I, II ja III kategooriasse. (KloS § 2 lg 4)

Eri kategooriate kaitsealuste liikide kaitse sätestatakse Kaitstavate loodusobjektide seaduse (KLoS) §-dega 20, 21, 22 ja 23. Vastutuse seaduse rikkumise eest määrab § 29.

I kategooria kaitsealuste liikide isendite ning nende elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. (KloS § 21 lg 2).

II kategooria taimede ja seente korjamine ning tehingud nendega on keelatud. Ka on keelatud nende kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kohas. II kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, pidamine, tapmine, loomi ohustav käitumine ja tehingud nendega on keelatud. Ka on keelatud nende sigimis- ja muude püsielupaikade hävitamine või kahjustamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist nimetatud aladel (KloS § 22 lg 2 ja 3). Kõik need nõuded kehtivad ka I kategooria kaitstavate liikide puhul.

Keelatud on III kategooria kaitsealuste taimede ja seente kasvukohtade kahjustamine, taimede ja seente loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selle kasvukohas ja tehinguid nendega. III kategooria kaitsealuste loomade püüdmine, pidamine, tapmine, ohustav häirimine, jälitamine ja tehingud nendega on keelatud (KLoS § 23 lg 2 ja 3).


Teadmiseks:

  • Ära võiks tunda silmapaistvate õite või välimusega kaitstavaid taimeliike (käpalisi, kobrapead, siberi võhumõõk jt), samuti peaks teadma haruldaste loomaliikide peamisi elupaiku. Vähem silmapaistvate liikide kaitsel on oluline pigem administratiivsete meetmete rakendamine kasvukoha või elupaiga kaitseks.
  • Missugused on peamised kaitstavate liikide kasvukohad ja elupaigad linnas? Need on linna äärealadel olevad niidud, sood ja metsatukad, kuid ka linna haljasalad, pargid, kalmistud, veekogud ja nende kaldad.
  • Kes korraldavad kaitstavate liikide kaitset Tartus? Need asutused on Tartu Linnavalitsuse vastavad osakonnad ja Keskkonnaministeeriumi Tartumaa keskkonnateenistus. Kaitstavate liikide leidmisest või seisundist võib informeerida aga ka EPMÜ Keskkonnakaitse Instituuti, kes edastab siis vajadusel teabe kaitse korraldajatele. Pea meeles, et kaitsealuseid liike ei tohi korjata, koguda ega vigastada. Nende kasvukohad ja elupaigad on vaja säilitada.


Nimekiri:

  1. Kobrapea

    I kategooria kaitsealune liik, Eesti punases raamatus1., eriti ohustatute kategoorias. Kaitse all ka Berni konventsiooni ja EL elupaikadirektiivi alusel. Säilinud vaid üksikud leiukohad Ida-Eestis, soistel niitudel ja võsastikuservadel. Tartus kasvab Anne luhal. Ohustavad kevadised kulupõletamised ja kuivendus.
  2. Püsiksannikas

    I kategooria kaitsealune liik, Eesti punases raamatus 2., ohualtite kategoorias. Levinud üksikutes kohtades peamiselt Ida-Eestis lubjarikastel madalsoodel ja soostunud niitudel, palju leiukohti on hävinud. Tartu piires Ropka luhal. Ohuteguriteks on kuivendamine ja võsastumine.
  3. Mägi-piimputk

    II kategooria kaitsealune liik, eesti punases raamarus 1., eriti ohustatute kategoorias. Kasvab kuivades valgusrikastes männikutes ja metsaservadel vaid paaris kasvukohas Ida-Eestis. Tartus Ihastes. Ohustatud peamiselt ehitustegevusest.
  4. Harilik käokuld

    II kategooria kaitsealune liik, eesti punases raamatus 4., tähelepanu vajavate kategoorias. Kasvab põhiliselt Ida- ja Kagu-Eestis kuivades valgusrikastes liivastes kasvukohtades. Tartu Ihastes metsaservas. Ohustatud kogumisest, kaevandamisest, ehitustegevusest.
  5. Balti sõrmkäpp

    II kategooria kaitsealune liiki. Eesti punases raamatus 4., tähelepanu vajavate kategoorias. Kasvab nii aru- kui soostunud niitudel ja metsaservadel hajusalt kogu Eestis. Tartus Raadi lennuväljal ja Ropka luhal. Ohustatud kogumisest ja kasvukohtade kasutuselevõtust.
  6. Kärbesõis

    II kategooria kaitsealune liik. Eest punases raamatus 4., tähelepanu vajavate kategoorias. Kasvab lubjarikastel niisketel niitudel ja madalsoodes, peamiselt Lääne-Eestis. Tartu piires Ropka luhal. Ohustatud kuivendamisest ja võsastumisest.
  7. Värvi-paskhein

    II kategooria kaitsealune liik. Eesti punases raamatus 4., tähelepanu vajavate kategoorias. Kasvab niisketel ja soostunud niitudel, peamiselt Tartu lähistel ja Lääne-Eestis. Tartu Anne luhal. Ohustatud kuivendustest ja ehitustegevusest.
  8. Aasnelk

    II kategooria kaitsealune taimeliik, eesti punases raamatus 4., tähelepanu vajavate kategoorias. Kasvab nii niiskematel kui ka kuivematel aru- ja looniitudel, sagedamini Loode-Eestis. Tartus Ihastes ja Emajõe luhal.
  9. Ahtelehine ängelhein

    III kategooria kaitsealune liik. Eesti punases raamatus 4., tähelepanu vajavate kategoorias. Kasvab niisketel ja soostunud niitudel ning võsastike servades hajusalt kogu Eestis. Tartus Ihastes, Anne luhal ja Raadil. Ohustatud kuivendamisest ja ehitustegevusest.
  10. Siberi võhumõõk

    III kategooria kaitsealune liik. Eesti punases raamatus 4., tähelepanu vajavate kategoorias. Kasvab niisketel ja soostunud niitudel ning madalsoodes, peamiselt Tartu ümbruses ja Lääne-Eestis. Tartus Ropka ja Anne luhal ning Raadil. Ohustatud kuivendamisest ja väljakaevamisest.
  11. Soo-neiuvaip

    III kategooria kaitsealune liik. Kasvab madalsoodel, soostunud niitudel ja puisniitudel, hajusalt kogu Eestis. Tartus Anne ja Ropka luhal, ka Raadi lennuväljal. Ohustatud kuivendusest ja ehitustegevusest.
  12. Kaheleheline käokeel

    III kategooria kaitsealune liik. Kasvab aruniitudel ja puisniitudel, metsaservades ja hõredamates metsades, hajusalt kogu Eestis. Tartus Ropka luha lähistel ja Raadil. Ohustatud kogumisest ja ehitustegevusest.
  13. Kahkjaspunane sõrmkäpp

    III kategooria kaitsealune liik, Eesti looduslike orhideede hulgas üks tavalisemaid. Kasvab niisketel ja soostunud niitudel ning madalsoodes. Tartus Emajõe luhal, samuti Raadi lennuvälja maa-alal.
  14. Emaputk

    Berni konventsiooni ja EL elupaigadirektiiviga kaitstav liik. Kasvab niisketel ja soostunud niitudel, mererannas, jõgede ja kraavide kallastel. Rohkem Lääne-Eestis, kuid ka Tartu lähistel. Tartus Anne ja Ropka luhal. Ohustatud kuivendamisest ja ehitustegevusest.
  15. Säga

    II kategooria kaitsealune liik, Eesti Punases raamatus 1., eriti ohustatute kategoorias. Suurim Eesti ja Euroopa mageveekala, kelle ainus praegune levikuala Eestis on seotud Emajõega. See on ka säga leviku põhjapiiriks.
  16. Rabakonn

    II kategooria kaitsealune liik. Kaitstav ka EL direktiivi ja Berni konventsiooniga. Elupaigaks metsad, luhad ja rabaservad. Tartus haruldane, elupaigaks veekogude lähiümbrus.
  17. Järvekonn

    III kategooria kaitsealune liik. Eesti punases raamatus 5., määratlemata kategoorias. Kaitstav ka EL direktiivi ja Berni konventsiooniga. Elupaigaks suuremad siseveekogud. Eestis ainuke tõestatud leiukoht on Tartus Supilinna taguse tiigi ääres.
  18. Rohukonn

    III kategooria kaitsealune liik. Kaitstav ka Berni konventsiooni ja EL elupaigadirektiiviga. Eestis laialt levinud, puudub vaid Saaremaal ja Muhus. Kõige varajasem kudeja. Selleks valib madalaveelised üleujutatud alad. Ka Tartus tavaline veekogude lähikonnas.
  19. Suurvidevlane

    II kategooria kaitsealune liik. Eesti punases raamatus 3., haruldaste kategoorias. Kaitstav ka El direktiivi, Berni ja Bonni konventsiooniga. Suvel elab suuremates parkides, jõeorgudes ja merelahtede ääres, talveks lendab Kesk-Euroopasse. Tartus Tähtvere pargis ja jõe ääres, haruldane.
  20. Tiigilendlane

    II kategooria kaitsealune liik. Eesti punases raamatus 3., haruldaste kategoorias. Kaitstav ka Euroopa punase raamatu, EL direktiivide, Berni ja Bonni konventsioonidega. Suvel elab veekogude ääres, talvitub koobastes. Tartus Emajõe ääres, haruldane.
  21. Harilik siil

    III kategooria kaitsealune liik. Levinud kogu Eestis ja ka Tartus mitmel pool parkides ja aedades. Ohustatud hulkuvate koerte ja ka autoliiklusest.
  22. Hänilane

    III kategooria kaitsealune liik. Eestis üldlevinud. Pesitseb luhtadel ja niitudel, vähesel määral ka kultuurimajades. Tartu ümbruses luhtadel ja niitudel.
  23. Ööbik

    III kategooria kaitsealune liik. Eestis üldlevinud. Pesitseb võsastikes ja metaservades. Tartus tavaline liik aedades, kalmistutel ja parkides.
  24. Mudatilder

    III kategooria kaitsealune liik. Eestis üldlevinud, pesitseb soodes ning jõesootide ja järvekallaste õõtsikutel. Tartu ümbruses pesitseb Emajõe ja Ropka-Ihaste luhtadel.
  25. Rohunepp

    II kaitsekategooria ja Eesti punase raamatu 1. Kategooria, eriti ohustatud liik. Eestis lokaalselt levinud, põhiliselt Emajõe luhaniitudel. Tartu ümbruses pesitseb Anne ja Ropka-Ihaste luhtadel. Ohustatud luhtade võsastumisest.
  26. Väikekajakas

    III kategooria kaitsealune liik. Eestis lokaalselt levinud. Pesitseb järve- ja jõekallaste õõtsikutel ja mudaväljadel, harva ka rabahälvestel. Tartu ümbruses pesitseb vähesel määral Ropka-Ihaste luhal ja Aardla järvel. Ohuks sobivate pesapaikade vähesus ja kadumine.

Kaitstavad loodusobjektid (seisuga 1. oktoober 1998)

Ehitised ja rajatised sulatatakse loodusesse ja keskkonnaoludesse nii, et saavutatakse kohalikke loodus-, muinsus-, ajaloo- ja kultuuriväärtusi maksimaalselt säilitav, esiletoov ja kaunis terviktulemus, kaitstuse kõrge tase. Ei hävitata seda, mida ei saa tagasi.

Toomemägi (koos Kassitoomega*) - Kassitoome. Kaitse alla võetud Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee 4. oktoobri  1957. a otsusega nr 306. Toomemägi. Kaitse alla võetud Eesti NSV MN 5. juuni 1959. a määrusega nr 218. Vaata kaardilt

Külmakindel pirnipuu - Elva tn 8. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a. otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Külmakindel pirnipuu - Pepleri (R. Pälsoni 3*) tn 32. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Seemikpirnipuud - Kuru tn 8 (2*). Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

A. Kurvitsa selektsiooniaed - Riia tn 46. Kaitse alla võetud Eesti NSV MN 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k lisa 3. Vaata kaardilt

Läänepärnaallee (Pärnaallee*) Laulupeo tänaval (Tähtvere pargis*). Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Ebatsuugaallee (Pseudotsuugaallee*) Raadi sõjaväekalmistul Aasa tn poolsel küljel. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Pärn - Tähtvere tn 5. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Hariliku tamme püramiidvorm - Lai (I. Mitsurini*) tn 8. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Juudapuulehikud (Juudapuu*) - Jakobi (V. Kingissepa tn 45*) tn 33. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Kollane hobukastan - Veski (N. Burdenko*) tn 45. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Hõbevaher - Kastani tn 1. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Alpi seedermänd (Seedermänd*) - Eha tn 36. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Tamm - Kalevi ja Õnne tn nurgal. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Torkiv kuusk - Pargi tn 4. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Rühm nulge (kolm puud) - Tähe tn 4 (38*). Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Devoni liivakivipaljand (Kalmistu paljand*) - Emajõe ürgoru vasakkallas Puiestee tn kalmistute kohal. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. Vaata kaardilt

Suur rändrahn Emajõe luhal. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 4. okt. 1957. a otsusega nr 306. On mattunud täitepinnasesse Annelinnas.

Aruküla koopad - Jõgeva mnt ja Emajõe ürgoru perve vahel Vahi tn alguse vastasküljel. Kaitse alla võetud Eesti NSV MN 13. märtsi 1959. a korraldusega nr 331-k lisa 1. Vaata kaardilt

Koidula tamm - Pepleri (R. Pälsoni*) tn 10. Kaitse alla võetud Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsuse juhataja 30. aprilli 1966. a käskkirjaga nr 84. Vaata kaardilt

Õunapuu - Pihlaka tn 28 (Võru tn 109*). Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 21. apr. 1967. a otsusega nr 114. Vaata kaardilt

Tamm Päeva tänaval (tamm on tõenäoliselt Päeva tn 15 - U. Alakivi). Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK   21. apr. 1967. a otsusega nr 114 ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Viimase otsuse alusel kuulub tamm selles kvartalis kaitse alla võetud põlispuude loendisse. Vaata kaardilt

Amuuri korgipuu - Puiestee tn 108. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 21. apr. 1967. a otsusega nr 114. Vaata kaardilt

6 püramiidtamme - Võru tn 109. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 21. apr. 1967. a otsusega nr 114. Vaata kaardilt

Püramiidtamm - Jaani kiriku taga Rüütli tn ääres. Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 21. apr. 1967. a otsusega nr 114. Vaata kaardilt

Harilik tamm - Kalevi tn 13 (end Laste Luu- ja Liigesetuberkuloosi Sanatooriumi ja Noorte Naturalistide Maja piiril*). Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 21. aprilli 1967. a otsusega nr 114 ja Tartu Linna RSN TK 29. 07.1986. a otsusega nr 186. Viimase otsuse alusel kuulub ta selles kvartalis kaitse alla võetud põlispuude loendisse. Vaata kaardilt

Harilik tamm - Puiestee tn 95 c (e*). Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 21. aprill 1967. a otsusega nr 114. Vaata kaardilt

Põlispuud Lille-Tähe-Pargi-Kalevi tn kvartalis. Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Nende hulgas on Tartu Linna TSN TK 21. apr. 1967. a otsusega nr 114 kaitse alla võetud tamm Päeva tn 15 ja sama otsusega kaitse alla võetud tamm Kalevi tn 13. Vaata kaardilt

2 elupuud Tähe tn 38 maja ees - Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Vaata kaardilt

Tammeallee - Riia tänava lõunapoolsel küljel, sõidutee ja krundipiiride vahel Raudtee tänavast Soinaste tänavani. Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Vaata kaardilt

Kollane hobukastan - Ropka tee 25 (Ropka pargis*). Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Vaata kaardilt

8 põlispärna - Forseliuse pargis (platsil*). Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Vaata kaardilt

Mandzuuriapähklipuu - Akadeemia tn 2. Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Vaata kaardilt

2 valget mooruspuud - Kastani tn 24 a (Vanemuise ja Kastani tn nurgal*). Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega 186. Vaata kaardilt

Harilik hobukastan - Tähtvere pargi servas Katoliku kiriku edelakülje piirdeaia ääres. Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Vaata kaardilt

Alpi seedermänd - Veski (N. Burdenko*) tn 37. Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Vaata kaardilt

Haruldaste taimede mikrokaitseala - Anne planeeritud III mikrorajoonis. Kaitse alla võetud Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186. Vaata kaardilt

Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa). Vaata kaardilt

Märkus: * - objekti nimetus või aadress on muutunud.


Kaitstavad muinsusobjektid

250 riiklikus registris olevat arhitektuurimälestist (Kultuuriministri 20.03.97 määrus nr 12).
Arheoloogiline kaitsevöönd koos üksikobjektidega (Tartu Linnavalitsuse 11.03.93 määrus nr 126).
Tartu vanalinna muinsuskaitseala (Vabariigi Valitsuse 21. märtsi 1995.a. määrus nr 126).
Tammelinna linnaehituslik kaitseala (Tartu Linnavalitsuse määrus nr 9, 06. aprill 1995).
Karlova linnaehituslik kaitseala. (Tartu Linnavalitsuse määrus nr 13, 22. juuni 1995.a).
Toometaguse-Vaksali piirkonna linnaehituslik kaitseala (Tartu Linnavalitsuse määrus nr 17, 09. november 1995).
Tähtvere linnaehituslik kaitseala. (Tartu Linnavalitsuse määrus nr 7, 18. aprill 1996.a).

Kaitstavaid liike
Teadmiseks
Nimekiri kaitstavatest liikidest
Kaitstavad loodusobjektid